Tõsi on see, et ei ole
eriti tervislik Rail Balticu (edaspidi RB) teemal sõna võtta, aga
ma siiski teen seda eestlaste praeguste ja tulevaste põlvede nimel.
Ja ütlen kohe ära, et ma käsitlen oma kirjutises just nimelt
kavandatavat Tallinn - Pärnu - Riia trassi. Hea lugeja andestab, kui
ma vahepealsete kõrvalepõigete juurest pöördun ikka jälle tagasi
RB juurde. Noh, teate küll - käin nagu kass ümber palava pudru.
Iga sellise hulgaliselt
küsimusi ja vaidlusi ning piikide murdmisi tekitava olukorra puhul
on mõttekas küsida -
kellele see kasulik on?
Ametnikele ja firmadele, kes
kogu seda suurt kampaaniat (rahva ajude tahmamist) ja eurorahade
jagamist juhivad. Väidetavalt on kõige selle taga Deutsche Bahni
tütarfirma Arriva, aga see on rohkem Andres Raidi uurimisteema.
Indrek Tarandi väitel (28.11.2016 uudistes) on see ärisaladus!
Ehitajatele (ja ka need
pidavat väidetavalt enamuses sisse toodama), kes hakkavad läbi
soode ja rabade rajama raudtee muldkeha. On öeldud, et selleks kulub
praeguse tarbimisega võrreldes kahe aasta jagu täitepinnast,
kusjuures selle vedu ei ole kaugemalt kui 15 km majanduslikult
efektiivne.
Kaubavedajate
rongikoosseisudele.
Tootjatele, kelle toodang
hakkab neil rööbastel siia-sinna vurama. Põhiliselt ilmselt rohkem
sinna.
Salaküttidele, kellel on
siis väga mõnus passida via- ja ökoduktide ääres.
Aga eelkõige on see kasulik
Eesti maavarade kaevandajatele. On öeldud, et kui kõik Eesti
fosforiidist saadav kasum jaotada Eesti elanike vahel, võiks iga
eestlane 100 aastat jala seinale visata. Ja meie Põhiseaduski ütleb,
et maavarad kuuluvad rahvale. Põhiseadus põhiseaduseks, see on ilus
dokument. Ent kui Edgar ütleb, et "Terve Riik on maha müüdud!
Eestimaa inimesed on oma Riigist välja aetud!", ei ole selle
mehe sõnad võetud tuulest. Kui tuletada meelde, kui palju asju
(sealhulgas ka RB tasuvusuuringud) on meie valitsused salastanud 75
aastaks, siis ei ole meil, eestimaalastel kui oma riigi "tegelikel
peremeestel", üldse mingit kontrolli selle üle, millised
lepingud võivad olla meie selja taga tehtud ja kellele võivad meie
maad ja maa all olevad aarded tegelikult kuuluda. Keskerakondlik
valitsus peaks kõik need salastatud lepingud välja nõutama ja
põhjalikult üle kontrollima, ning vajadusel toimima nii, et neist
ka riigile ja rahvale kasu tõuseks.
Meie hinnalised maavarad
pole üksnes põlevkivi ja fosforiit. Ca 4 kilomeetri sügavusel on
kogu Eesti pinna all kildagaasi lademed, lisaks veel argilliit,
dolomiit, graniit, lubjakivi jne jne, kuni metsani, millest jäävad
maha äralagastatud kännuväljad. Keegi "teadlane" ütles
nende kohta, et oi kui tore, nüüd saab siin igasugustel putukatel
mõnus elu olema. Oleneb, kummalt poolt rahakotti vaadata. Vanasti
nimetati neid (putukaid) metsakahjuriteks.
Nii et on, mida vedada. Ja
kui rääkida maavarade (sinna)vedamisest, siis on ammu teada, et
odavaim transpordiliik on meritsi. Veidi imelik kokkusattumus, aga
pärast selle äraotsustamist , et RB läbi Tartu ei hakka käima
(lätlaste süül), kerkis äkki üle aastakümnete taas üles
küsimus sellest, et muuta seadusi nii, et meie kaubaalustel tasuks
jälle tulla Eesti lipu alla. Ja Tallinna ning Muuga sadamad ootavad
neid juba ammuilma. Kisub kuidagi sinnakanti, et RB Rakvere – Tartu
jne trass oli siiski vajalik sealt ligidalt maavarade
pealekühveldamiseks kaubarongidele. Ja jällegi küsimus - milleks
on siis tarvis seda RB-d mõne nõndanimetatud "kiirrongi"
läbilaskmiseks ööpäevas? Kaubarongidel on ju aega küll venida
mööda vanu raudteerööpaid. Isegi siis, kui kaubarong vudiks
kiirusega 60 km/h, läbiks ta ööpäevaga lausa poolteist tuhat
kilomeetrit. Kas pole imposantne näitaja ju?
Kellele RB kahjulik on?
Eelkõige kogu Eesti
rahvale, sest:
Sellega jagatakse Eestimaa
kaheks eraldi tsooniks.
Kogu selle rajatise
hooldamis- ja haldamiskulud tuleb (igavesti) kanda meie maksumaksjal.
Lõhutakse ära
väljakujunenud kogukondlikud piirkonnad.
Lõhutakse paljudel juhtudel
ära maavalduste piirid.
Lõhutakse ära looduslikud
kooslused.
Lõhutakse ära
väljakujunenud liikumisteed loomariigis.
Ilmselt jäävad lagastatud
karjäärid ja juurdeveoteed põlismaalaste korrastada.
Kahjulik on see ka
maaomanikele, kelle valdusi lõhutakse, tõstetakse ümber, topitakse
taskusse, jagatakse sinna-tänna.
Kas keegi on ka välja
arvestanud, kui mitme meetri võrra langeb Eesti maapind, kui see alt
tühjaks õngitsetakse ja pealt madalamaks kooritakse? Kogu see
olukord tuletab meelde kunagisi kolonaalvaldusi, mis emamaade poolt
kõigest väärtuslikust halastamatult tühjaks pumbati. Ja mis saab
veel siis, kui maailmamere veetase tõuseb? Kas lugeja mäletab, mis
juhtus Nauru saar-kuningriigiga, mis veeti ookeaniaurikutega tühjaks
sinna tuhandete aastate jooksul ladestunud lindude väljaheidetest
tekkinud fosforiidist? Värskendagem siis mälu:
Mida selle (RB) asemel
võiks/oleks vaja teha?
24.01.2017
Ärilehes selgitas olukorda majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi RB koordinaator Kristjan Kaunissaare,
kelle sõnade kohaselt RB asi on juba ammu ära otsustatud ja küsimus
sellest, kas ehitada või mitte, langeb ära. Kaunissaare sõnade
järgi on juba ammuilma paika pandud üle-Euroopaline
transpordivõrgustik, mis jaguneb üld- ja põhivõrguks. Eesti osaks
põhivõrgu transpordikoridoris on Via Baltica, lennujaam, Tallinna
Sadam, Muuga Sadam ja tulevane RB. Selle järgi on RB rahastamise
peamine mõte transpordikoridori lõplik väljaehitamine.
Siit küsimus: miks meie
valitsused kõike seda teades on Via Baltica asemel igati poputanud
Tallinn-Tartu kordi-kordi väiksema liikluskoormusega maanteed
4-realiseks? Poputamisest populismini polegi vist eriti pikk samm?
Aga Via Baltica on praegu ja veel pikaks ajaks Eesti-Vene-Soome ja
tont teab kelle veel autotranspordile ainuke tõsiselt võetav
kaubatee Euroopasse.
25. jaanuari 2017 PP-s
vastas uus majandusminister Kadri Simson Teet Roosaare küsimustele
Pärnu ümbruse maanteeliikluse tulevikust ja plaanib seal Sauga
ringteest Pärnu Ehitajate teeni ja Pärnust Valga-Uulu ristmikuni
viivate teelõikude ehitamist 4-realiseks. See on hea ja õige, kuid
tegelikult tuleks kiiremas korras ehitada kogu Tallinn-Pärnu-Ikla
maantee 2 + 2 sõidureaga 4-realiseks. Kui inimelu on hindamatu, kas
siis tõesti on vaja nii palju surmaga lõppevaid või sandistavaid
liiklusõnnetusi, kuna kitsa tee ja möödasõiduvõimaluste
puudumise tõttu on liiklus sellel Via Baltica lõigul väga
närviline ja ohtlik. Ning Euroopa vahet voorivate kaubarekade vool
ei suundu ei Vigalasse ega Tihemetsa, vaid ikka ainult Tallinna, kus
see lahkneb siis Soome või Narva suunal. Ja siis pööratakse rekade
ninad ümber ja kõik käib jällegi vastupidi.
Sauga ringi - Ehitajate tee
ristmiku vahelise ala (üks teeäär on siin tihedalt eramuid täis
pikitud), elanikel tekib paratamatult küsimus, et kas siis Euroopa
Liidu suures dokumendihunnikus pole ühtegi direktiivi või määrust,
mis paneb paika lubatud müranormid tiheda liiklusega maanteede
ääres. Kuidas saab Pärnu ümbersõiduks nimetada teed, mis läheb
läbi Pärnu linna? Tallinna maantee - Ehitajate tee fooride ees
näritud asfalt on sinna piltlikult tekkinud foori taga kärsitult
rohelist ootavate rekajuhtide hammaste krigistamisest, kusjuures
tihti sõidetakse sealt ristmikule veel punase tulegagi. Aga see on
alles esimene foor pikal "ümbersõidul" läbi Pärnu linna
siin- ja sealpool Papiniidu silda. Sellise "ümbersõidu"
asemel tuleks ehitada korralik päris ringtee ümber Pärnu. Muide,
algselt olevatki see ümbersõit kavandatud endise piimakombinaadi
tagant läbi, aga küllap see ei sobinud mõne tähtsa ja otsustava
sõnaõigusega ametniku plaanidega. Ehk Simson parandaks seekord
selle vea? Ja ringteel/ümbersõidul liikuval autol peab alati olema
ees roheline tuli.
Mis on meie,
pärismaalaste, seisukohast tähtsam, kui RB?
Eelkõige kohalik
rongiliiklus tuleb teha tänapäeva nõuetele vastavaks. Palju kära
on tehtud ja valimislubadusi antud Haapsalu-Riisipere raudteeühenduse
taastamise nimel, kuid lihtsad arvutused näitavad, et Virtsu-Rapla
raudtee taastamine on mitu korda suurema sõitjate arvu juures
tunduvalt mõttekam (selle taga on ka Saaremaa). Rääkimata ikka
veel tegutsevate rongiliinide kaasajastamisest.
Saaremaa silla ja ka
unelmate ringi Virtsu-Muhumaa-Saaremaa-Hiiumaa-Vormsi-Noarootsi
rajamine pluss Noarootsi-Uuemõisa otseühenduse väljaehitamine.
Selline ring oleks kindlasti ka väga suur turistide tõmbenumber.
Pärnule eluliselt tähtsa
lennuvälja kordategemine. Ja seda riikliku üritusena, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel, mitte Tallinna Lennujaama
keelava/lubava pilgu all. Kes on vaadanud Pärnu suvetaevasse, teab,
kui sadu lennuliine Pärnu kohalt üle käib. Ükski õnnetus ei hüüa
tulles, kui aga reisilennukil Läänemere kohal mingi apsakas juhtub,
on lähim mandril asuv lennuväli ainuke võimalus hädamaandumiseks.
See tähendab, et Pärnu lennuväljast tuleb kujundada varulennuväli,
kaasates selleks EL-i ja teiste Eesti õhuruumi kasutavate riikide
raha. Samal ajal annaks Pärnu lennuväli oma tšarter- ja miks ka
mitte regulaarlendudega palju plusspunkte suvitus- ja tervisespaade
linna rahakotile, aga sealtkaudu edasi ka kogu riigile. Kuid kogu
seda kompleksi saab lahendada ainult riiklikul tasemel. Hei, Pärnu
ja Pärnumaa saadikud Riigikogus, kus te olete? Miks te vaikite?
Nojah, meie oma elamise kordategemiseks EL ju raha ei anna, seepärast
tuleb sealt peoga puistatavat hakkama panna millegi meile
mittevajaliku, ja võiks öelda isegi - kahjuliku ehitamiseks.
Mis oleks lahendus?
Kui ikka RB ehitamisest pole
kohe kuidagi võimalik loobuda, siis tuleb seda teha kaine mõistusega
ja olemasolevat taristut võimalikult vähe lõhkudes. Ja see oleks
raudtee, mis kulgeks ... õhus. Terasfermidega raudbetoonvundamentide
ja -postide-mastide peal. Jah, see läheb kallimaks. Võibolla kohe
kõvasti kallimaks. Aga kohe kindlasti kallimaks, kui õhulossid,
mida meie valitsused on senini ehitanud rahvale helgeid päevi
lubades. Ulme? Kuid mis on selle eelised?
Eelkõige säilivad kõik
olemasolevad maavaldused, ühendusteed ja ajalooliselt välja
kujunenud looduslikud kooslused (siinkohal on paslik meelde tuletada,
kui palju lokku on löödud mõne lendorava või mõne muu
karvase-sulelise eluruumi säilitamise ümber, mida kohalike arvates
keegi pole seal iial näinudki). Trassi hooldamine ja valvamine (aga
valvata tuleb!) odavneb tunduvalt, mis on eriti oluline meie üha
terroriseeruvas maailmas. Lapski saab aru, et need raudteed piiravad
tõkked tehakse auklikuks niikuinii, olgu siis seeneliste,
metsloomade või ka pahatahtlike poolt. Kõrgemal asuvat rajatist on
aga palju turvalisem valvata/jälgida liikumisanduritega kaameratega,
mille näidud koonduvad valvepulti. Maaomanikele, kelle maavalduste
kohalt hakkab RB läbi käima, maksab raudtee omanik ju taluvustasu,
ja on täiesti loomulik, et maaomanik hoiab selle trassialuse korras,
mingu see siis läbi (või üle) metsa, põllu- või karjamaa. Ning
mõne üksiku päris RB alla jääva hoone ümbervedamine või
asendamine veidi kaugemal pole ka midagi üle mõistuse käivat.
Mis on sellise maapinnast
vähemalt 3 ... 6 meetri kõrgusele tõstetud RB eelised? Ma mõtlen,
et sellest peaksid isemõtlejad päris hästi aru saama. Esiteks
mahuvad kõik põdrad jmt selle alt läbi vabalt liikuma – säilib
looduslik kooslus ja tasakaal. Teiseks mahuvad selle alt läbi sõitma
ka kõik põllutöömasinad – jäävad tükeldamata ja ümber
kruntimata talukohad ja muud kinnistud jmt. Kolmandaks jäävad alles
kogukondlikud ühendusteed, mis tähendab, et ühest küla otsast
teise, või külapoodi, või küla seltsimajja, või naabrile külla
ei pea sõitma paarikümne kilomeetrise ringiga. Neljandaks on kõik
inimasulad alati rajatud niikuinii kõrgematele aladele, nii et isegi
erilist trassi kõrguste vahet raudteepeatustes ei saa olema.
Ega pole ju raske tellida
sellist tasuvusuuringut, nagu just kellelegi vaja on. Ei ole raske
leida kedagi, kes arvab, et tema isik on küllalt autoriteetne, et
kõik usuksid tema ülistuslaulu. Kui Tunne Kelam kiidab RB-d taevani
ja vastuseisu RB-le nimetab lausa veeks Kremli veskile, siis kas
keegi usub seda, et Tunne Kelam hakkaks Brüsseli vahet loksuma terve
ööpäeva rongis (kusjuures veel ümberistumistega!), kui ta saab
lennukiga kohale paari tunniga. Kusjuures lennusõit on ka ohutum.
Kusjuures – kui me loksume (vabandust väljenduse eest, aga see
seondub kuidagi noorusmälestustega rongisõidust kunagisel "suurel
kodumaal") terve ööpäeva nn. kiirrongis, siis kas seal on ka
kupeevagunid magamiskohtadega? Sellel teemal polegi veel ühtegi
kiitvat artiklit ilmunud, nii et, jutuvestjad, kiirustage ka
kupeevagunite kiitmisega, või proovige ise, kuidas on 12 - 24 tundi
tooli külge aheldatuna (ohutusvööga!) istuda.
Ja tegelikult pole see 240
km/h tänapäeva mõistes (veel vähem tulevikus RB arvatava
valmimise ajal) mingi kiirrong. Jaapan (üle 2400 km kiirraudteid) ja
Hiina (üle 20000 km) ehitavad juba ligi 600 km tunnis kihutavatele
kiirrongidele magnetlevitatsiooniga (maglev) raudteid. Peab ütlema,
et Ameerika on neist kaugele maha jäänud oma 200 km/h
kiirraudteedega, aga seal reisivad peaaegu kõik lennukitega. Kuid
Tallinn rühib juba Jaapanile-Hiinale järele oma magnetpadjal
trammidega. Ja meie peaaegu et laudtasased maastikud ei ole üldse
võrreldavad hiinlaste läbi mägede - üle orgude kulgevate
kiirraudteedega. Väike viide siinkohal Hiina sillarongile:
Unistused Talsingist jäävad
kahte meretagust linna ühendava tunneli ehitamisega aga veelgi
udusemasse tulevikku. Tegelik elu jookseb neil unistustel lihtsalt
eest ära. On kuulda olnud, et RB kaudu loodetakse ka Venemaa ja
isegi Põhja-Jäämere ühendamisele EL-iga. Aga miks peaks Venemaa
tegema diili nendega, kes tema poole kogu aeg rusikatega vehivad.
Lätlased on siin jällegi meist ette jõudnud, igal juhul oskavad
nad tunduvalt avatuma pilguga ida poole vaadata. Ja miks peaks
Peterburg ja Moskva ennast Lääne-Euroopaga siduma üle Tallinna,
kui seda võib vabalt teha ka suunal Pihkva – Riia... Eestlaste
jäärapäisus maksab siin jällegi kätte. Tuletagem siinkohal
meelde kasvõi Nord Streami, mis ehitati ikkagi valmis meie
võimumeeste suurest kisast hoolimata, ja eestlased jäid saadava
kasu asemel näppu imema. Aga äkki see polegi jäärapäisus,
võibolla on see hoopis pugejalikkus ja lömitamine ning tahtmine
kellelegi meeldida? Või sellest kõigest lõigatav isiklik kasu?
Igal juhul nalja saab (või hoopis nutta?), kui kõik teised on
Trumpi eestvedamisel Venemaa sanktsioonide lõpetamise poolt, meie
pugejad aga vehivad ikka veel rusikatega. Pärast kaklustki ...
Tehnika areneb nii kiiresti
edasi, et me ei oska ette kujutellagi, millised tehnoloogiad on
kasutusel 15 – 20 aasta pärast. Kui juba praegu planeeritakse
Soome-Rootsi vahele hüperloopi, siis miks ei võiks ka kaubad
liikuda sellises torus helikiirusel? Kui Tallinna linngi juba plaanib
ehitada maglev-trammiteed, on meie riik endiselt kinni üle-eelmise
sajandi vanuses tehnoloogias.
Kuid nagu elu on näidanud,
siis on üle saja aasta tagasi rajatud raudteede muldkehad alles
tänaseni, ja nii ei hakkaks mitte kunagi mitte keegi ka mahajäetud
RB trassi tagasi karjääridesse vedama. Aga teedeehitusekski pole
seda pinnasemassi siis enam tarvis, sest kogu liikumine toimub õhus,
olgu siis lendavate autode ehk kas või lendavate minitaldrikutega.
Nii et uued „looduslikud“ tõkked jäävad igavesti alles. Ning
meie põlvkonna poolt rikutud looduse taastamine läheks veelgi
kulukamaks, kui see praegune sihilik loodusele ja pärismaalastele
Eesti poolitamisega käkki keeramine.
Raudbetoonist ja
teraselementidest ehitatud raudtee võib aga iga kell lahti
monteerida ja mõnele mahajäänud maale (kui siis meist
mahajäänumaid ikka veel leidub!) maha parseldada või saata teras
ümbersulatamisele ja betoon purustada killustikuks. Ja kõik on
justkui enne... Ja siis ei juhtu ka see, mis juhtus
Riisipere-Haapsalu raudteega - et kõigepealt lõhume ära ja siis
hakkame jälle soiguma – me vajame raudteed!
Kõigest sellest aru
saamiseks ei pea olema ehitusinsener või teaduste doktor. Jumal
olevat Maa koos kõige sellel elavaga (pluss veel Päike, Kuu ja
tähed) loonud 6 päevaga, kusjuures tal polnud selle juures abiks
ühtegi nõunikku, nagu on neid näiteks jalaga segada meie
ministritel või eurosaadikutel või riigikogujatel. Aga Jumal sai
üksi hakkama. Kas siis meie helgemad projekteerijad ja geodeedid ei
saa selle väikse asjaga hakkama? Ajage see asi korda ja puhake siis
seitsmendal päeval, ja kaheksandal, ja kas või terve aasta
takkaotsa! Aga enne tehke töö ära!
Küsimus on hinnas, õigemini
rahas. RB maksumus on algselt välja pakutust juba niigi kordades
kallimaks läinud. Ja see hind tõuseb veelgi, sest neid, kes sellest
rahahunnikust oma osa tahavad krabada ja sel teel haljale oksale
jõuda, tuleb aina juurde. Küll ametnikke (kes oskavad suurepäraselt
liita, lahutada ja korrutada, aga paraku on asju, mida nad ei jaga),
küll ärimehi, küll MTÜ-sid ja mida kõike veel. ELi rahad
paistavad, ja pärast meid tulgu või ... Põhiküsimus on kümne
küünega võimust ja oma privileegidest ning kaukast kinni hoidmine,
mitte Eesti maa ja rahva saatuse, tuleviku ja heaolu peale mõtlemine.
Ja nüüd, kommenteerijad,
kivid kätte! Kes viskab esimesena?
