Võtsin kirjapulga taas kätte üle hulga aja, sest see
teema puudutas lisaks paljudele ka mind. Vastust, mille ma Pärnu Postimehest (PP)
sain, aimasin ma ette ja see ei üllatanud mind sugugi:
"Naali-Marie Liivranna artikkel samal teemal ilmub
homses lehes. Teie kirjutis on meile liiga pikk ja kohati
laialivalguv. Täname kirjutamast!" ... arvamustoimetaja.
Ei vaidle vastu, "laialivalguv" tähendab
ilmselt seda, et see puudutab laiemat üldsust, aga enne nendeni
jõudmist peab "laiali valguma" s.t. haihtuma... Just - kõigest ei tohi
rääkida, ja mõnest asjast ei tohi üldse rääkida. Muide,
linnavalitsuse meedianõunik on endine PP ajakirjanik. Ja ikka see refrään, et kui midagi ei meeldi valitsejate juures, siis öeldakse, et ise ju valisite neid. Ei valinud kõik kõiki, ei saanud võimule kõigi poolt soovitud, ja üleüldse me ei tea, kuidas võim kellelegi pähe lööb.
Aga minu mõtted, mida ma lootsin PP kaudu
avaldada, olid sellised:
KAS ME SELLIST
OMAVALITSUST TAHTSIMEGI?
Vt. ka Pärnu Postimees
neljapäev, 3. oktoober 2019:
"Linlastel tuleb
kasida nii oma õu kui krunti piirav ala"
Noor
ajakirjanik Karl Hütt võiks enne sellise ühesuunalise artikli
avaldamist ikka endale selgeks teha mõningad põhitõed ja seadused
(seda enam, et see puudutab paljusid Pärnu, ja mitte ainult Pärnu,
maja- ja/või kinnistuomanikke), mitte piirduma ainult Pärnu
linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare sõnadega, kelle põhimõte
näib olevat "kelle leiba sa sööd, selle laulu sa laulad".
Kõik pole kuld, mis hiilgab.
Vanasti
öeldi, et käib peale, nagu vene valitsus. See oli aeg, kus eraomand
oli põlu all, kõik pidi olema ühine. Sellest hoolimata eelistasid
paljud "hruštšovkasse" tasuta korteri saamise asemel näha
vaeva ja viletsust ning ehitada või soetada endale päris isikliku
maja. Tundub aga, et aeg oleks justkui seisma jäänud või isegi
tagasi pöördunud, sest ka nüüd ei salli kohalikud valitsejad
majaomanikke ja laovad neile peale kõikvõimalikke kohustusi ja
koormisi. Enne aga. kui minna teiste peale näpuga näitama, võiks
korda teha oma õue, see tähendab kontrollida, kas nende endi poolt
linlastele kehtestatud kohustused ja koormised on ikka seadustega
kooskõlas, või lihtsalt veeretatakse neid kõiki käske püha
sõnana võtma ja täitma harjunud linlaste kaela.
Kui
linnavalitsus ei oska lugu pidada ühest Vana-Pärnu sümbolist
Naali-Marie Liivrannast, Pärnu Aasta naisest 2001, Vana-Pärnu
seltsi (Kollisti selts) asutajast, kes on väga kaua ja palju seisnud
oma kodukoha õiguste kaitsel ja keda sunnitakse nüüd, kus ta ise
liigub vaid rulaatoriga, kõigele lisaks hooldama ka tema kinnistu
kõrval asuvat teemaa omanikule kuuluvat territooriumi, siis küsiksin
kõigepealt - kuhu küll on jäänud inimlikkus? Ametnikud (Mart
Helme väljendis "sussilohistajad") võiks mõnikord läbi
lugeda ka Ametniku eetikakoodeksi. Muidu tunnevadki nad ennast
jumalana taevas, kes ainuüksi teab, mis ja kuidas on õige, ja kogu
alamrahvas on vaid vingerdavad tähtsusetud ussikesed nende jalus.
Ametnik oma kabinetivaikuses kapseldub sageli eemale tegelikust
elust. Selle koha pealt on väga tähelepanuväärne Eesti
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi Eduka Eesti
arvamuskonkursile saadetud artikkel, kus ta kirjutab, et ametnikuks
saamise eelduseks võiks olla vähemalt viis aastat töökogemust
erasektoris ehk mõnes äriühingus või FIEna. Et ametnik õpiks ka
tegelikku elu tundma:
Eelpool
nimetatud Pärnu Postimehe artiklis küsib proua Liivrand: "Kas
Pärnu linna heakorraeeskiri on ikka põhiseadusega kooskõlas."
Ja tõesti, kas ikka on? Just nimelt ülima seadusega -
Põhiseadusega?
Kohaliku
omavalitsuse tegevust reguleerib Kohaliku omavalitsuse korralduse
seadus (KOKS). Selle §3-s on väga ilusad sõnad:
Kohaliku omavalitsuse
põhimõtted
2) igaühe seaduslike
õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
Aga
edasi tuleb juba midagi muud:
§
36. Maksud ja koormised
(2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel
kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele
isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna
territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.
(3)
Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele
nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses
oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava
territooriumi
(minu allakriipsutus, P.S.) heakorra tagamiseks.
Eks
iga seadus ole tema tegijate nägu. Kui ametnik tahab oma kaelast
tööd ja vastutust kõrvale veeretada, küll ta siis oskab ka sobiva
seadusepügala vajalikku kohta sokutada. Siiski, siiski... Kas KOKS
oma kõikides punktides ikka vastab Põhiseadusele, on enam kui
kahtlane.
Kõigepealt,
mõiste "üldkasutatav territoorium" on ise väga segane,
määratlemata õigusmõiste. Riigikohtu järjepideva praktika
kohaselt peab kohalik omavalitsus määratlemata õigusmõiste
sisustamisel järgima õigusriigi põhimõttest tulenevat nõuet, et
isikuid koormavaid norme (sh volitusnorme isikuid koormavate määruste
kehtestamiseks) tuleb tõlgendada isiku kasuks. Määratlemata
õigusmõiste sisustamisel ja koormist kehtestades ei saa kohalik
omavalitsus hakata reguleerima seadusandja poolt teiste seaduste,
sealjuures seadusega teemaa kohta juba otsustatud küsimusi.
Kaldun
hetkeks pisut kõrvale, sest minul endal on samas küsimuses "kana
kitkuda" Tori valla ametniku Parmuga, kes püüdis mulle selgeks
teha, et minu kohustus on niita kinnistu ja sõidutee vahelist
kraavi, kuna see olevat üldkasutatav territoorium. Minu küsimusele,
millised üldrahvalikud üritused seal kraavis siis toimuvad, jäi ta
vastuse võlgu. Aga kui ta eelmisel suvel vähemalt püüdiski lasta
oma hoolealustel seda teemaa osa niita, siis tänavu käis sealt
veidi enna jaanipäeva läbi üks traktorniiduk, mis sai hakkama ca
meetrilaiuse teeäärse ribaga, ja ülejäänud (ja ka tookord
"niidetud") alal kasvab kogu selle suve nüüdseks juba oma
raskuse all longu vajunud rohi ja mingid metsistunud meetrised ohakad
või tont teab mis "lilled". Vallavalitsus ehk teab. Ja
arvatavasti olen ma selle tänavu mind eriti ägedalt rünnanud
allergilise heinapalaviku eest "tänu" võlgu just
sellisele Tori valla poolt aretatavale taimekooslusele... See-eest
"pokazuhha" - Via Baltikalt nähtava kinnistu ja
kergliiklustee vaheline "üldkasutatav territoorium" - on
siiski tänavu mõni kord üle käidud. Aga nurga taha ei näe ju
keegi... Muide, ma olin väga hämmeldunud, kui üks Tori valla kõrge
ametnik mulle ütles, et ta oli GoogleMapsist järgi vaadanud ja
selle territooriumiga on kõik korras. Justkui kohe pilt sellel
hetkel omast käest võtta... Tegelik pilt on sellest teemaa juurde
kuuluvast kraavina "üldkasutatavast territooriumist" aga
praegu hoopis selline (Tori valla valitsejad, vaadake teie ka ja
paitage oma ametnikul pead!):
Ma ei ole pärnakas, kuigi mind selleks pärast EV100 rahvusvahelise žürii otsuseid tituleeriti, kuid ma pole ka torikas. Pärast seda kiiruga läbi viidud ja pealesunnitud ebanormaalset haldusreformi ütles keegi väga kenasti, et Tõstamaal on nüüd Pärnu ja Saugas Tori põrgu. Ma pole siiani aru saanud, mis tõmbekeskus on saugakatele Tori. Või Sindi. Ja enne ühinemisi tehtud rahvaküsitlustes oligi vaid kaks võimalust - kas tahate ühineda Pärnu või Toriga? Kolmas loogiline küsimus - kas tahate jääda iseseisvaks - puudus täielikult. Kuigi see oleks erandina ka võimalik olnud. Aga nüüd ma siis näen, kui palju Sauga üldse Torisse puutub. Ilmselt on tähtis vaid see, et linnas tööl käivate väga paljude saugakate pealt lähevad maksud nüüd Torile. Ja ametnikud saavad jällegi enda palka tõsta. Hoiatasin kevadel Parmu, et elamute lähedal asuva hooldamata rohumaaga on tegemist väga kulupõlenguohtliku alaga. Ja järgmisel kevadel on asi veel kordi ohtlikum, sest tänavu pole seda ala absoluutselt niidetud. Aga näidake mulle ametnikku, kes on kunagi pidanud oma tegemata töö eest vastutust kandma. Kui ta üldse millegagi vahele jääb, siis ehk altkäemaksuga või käe valesse taskusse ajamisega. Kui siiski. Muide, noorema mehena hooldasin ma ise seda kraavi (see on see, mida see ametnik GoogleMapsist nägi), aga kui ma tuletasin Sauga vallale meelde nende kohustust, siis tuldi ja tehti see töö sõnagi lausumata ära.
Andres
Mõisale aga ütleksin seda, et Tori valla volikogus ei saa ta iialgi
kokku neid hääli, kes loobuksid nii magusast suutäiest. Samas -
kas paljude endise Sauga valla külade ühinemine Pärnuga oleks
tõesti ainuvõimalik (ja neile kasulik) lahendus? Pärnu viimane
maavanem Kalev Kaljuste on Pärnu linnavolinikuna kahjuks näinud (PP
16. nov. 2018), kuidas näiteks Pärnuga liitunud (elagu maailma
suurim linn!) eriti Paikuse ja Tõstamaa osavaldade puhul kohaliku
kogukonna arvamusest üle rallitakse. Nii on ka Saugaga Tori valla
koosseisus. Aga Sauga vald sai ja saaks ka edaspidi iseseisvana
suurepäraselt hakkama. Andres Mõis proovigu parem ajaratast veidi
tagasi keerata.
Aga
tagasi peateema juurde. Seda KOKS-i poolt antud võimalust ruttavad
pea kõik omavalitsused kasutama. Nimetada võib seda "üldkasutatavat
territooriumi" ka pehmemalt, näiteks Lääneranna vallas
nimetatakse seda "haljasalaks", mõnes omavalitsuses
"hooldatavaks alaks" jne. Tagamõte on aga kõigil ühine -
teie, kinnistuomanikud, peate ka selle (tegelikult meie) töö ära
tegema. Kusjuures Liivrannal soovitati isegi see töö kinni maksta,
kui ta ise hakkama ei saa, sest linn peab muidu kedagi teist selle
tegemiseks palkama. Ühesõnaga - Liivrand pidanuks maksma
linnavalitsusele 1080 euri aastas nende poolt tegemata töö eest.
Kõlab justkui anekdoodina.
Kuni
2015. aastani kehtinud Teeseadus, mis pani küllaltki täpselt paika
teeomaniku kohustused, viidi Ehitusseadustiku alla, ja seal on see
asi palju laialivalguvam ja vähem tähelepanu saanud. Aga siiski.
Ehitusseadustiku §
97. Tee
korrashoid:
(6) Linnas, alevis ja alevikus on teega
külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema
kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja
libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.
Kogu
lugu. Proua Liivrannal pole seal isegi kõnniteed teps mitte.
Kusjuures varem nõuti maaomanikult ka kõnnitee ja kinnistu vahele
jääva territooriumi hooldamist. Nii et Liivranna kinnistu ja
sõidutee vahelise ala peaks nüüd hooldama ka teeomanik, see
tähendab Pärnu linn!? Enamasti ei tee majaomanikud sellest numbrit
ning on harjunud oma kinnistu esise ala puhtana hoidma, sest see pole
eriti suur ega ülejõu käiv töö. Ka ise hooldame siin
kraavitamata teemaad. Aga nõuda majaomanikult tema kinnistu ja tee
vahele jääva paarisaja ruutmeetri suuruse ala hooldamist, mis on
tegelikult teemaa!? Mõistus, mõistus, tule koju!
Kehtiva
Ehitusseadustiku planeeringu seletuskirjast leiab järgmist:
§ 121. Tee korrashoid
Tee korrashoiu paragrahvile
analoogiline säte on ka kehtivas TeeS-s (§ 10). ...
Tee
omanik on kohustatud korraldama tee hooldamist ... Lisaks tee
korrashoiule tuleb hooldada ka tee päraldisi, milleks on näiteks
kraav, haljasala, müratõkkesein, liikluskorraldusvahend,
teemärgistus- ja teevalgustusrajatis jne.
Selline
vaade avaneb siis Ehitusseadustiku poolelt. Aga võibolla on KOKS
sellest ülem? Vaadakem siis Õiguskantsleri ja Riigikohtu arvamusi
selles küsimuses. Konkreetselt on tegu ühe aastatetaguse Tartu
keissiga, kus linnavalitsus nõudis kinnistuomanikult ka tema niigi
hooldatavale kõnniteele lisaks ka kõnnitee ja sõidutee vahelise
ala hooldamist.
Keda
huvitab Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi otsus
lähemalt, leiab selle siit:
https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-13-11
Aga
lühidalt - Riigikohus leidis, et kinnistu ja sõidutee vahelist
haljasala peab hooldama tee omanik. Vaid
kinnistu kõrval teemaal asuva kõnnitee suhtes teeb seadus erandi
ning seal peab heakorratöid tegema kinnistu kasutaja.
Ja
õiguskantsleri seisukoht on toodud siin:
https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/arvamus-riigikohtule-tartu-linnavolikogu-19092002-määruse-nr-120-„koormise
Õiguskantsler
on seisukohal, et „kinnistuga vahetult piirnev üldkasutatav
territoorium“, mille heakorra tagamise kohustuse võib kohalik
omavalitsus KOKS § 36 lg 3 alusel panna kinnistu omanikele, ei
hõlma teemaal asuvaid rajatisi (minu allakriipsutus, P.S.),
mille korrashoidmise kohustus on teeseaduse järgi kohalikul
omavalitsusel. Teemaa rajatiste hulka kuulub aga ka näiteks kraav,
haljasala jmt. Õiguskantsleri arvates ületavad kohalike
omavalitsuste sellekohased määrused KOKS § 36 lõikes 3 (koormise
võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende
omandis oleva valduse või kinnistu või muu nende kasutuses oleva
territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava
territooriumi heakorra tagamiseks) sätestatud volitusnormi piire
ning on vastuolus PS § 157 lõikega 2.
Kahjuks lõpetas Pärnu Majaomanike Selts, millega ka proua
Naali-Marie Liivrand seotud oli, tänavu kevadel tegevuse. Mõni
jurist võiks leida aga endas nii palju meelekindlust, pealehakkamist
ja kodanikujulgust pöördumaks pr. Liivranna ja teiste majaomanike
kaitseks õiguskantsleri poole ettepanekuga nõuda kohalikelt
omavalitsustelt nende heakorra-alaste määruste vastavusse viimist
Põhiseadusega.
Proua Liivrannale aga palju jõudu, edu ja tervist ning vastupidamist
õiguse ja õigluse eest võitlemisel!