KAS ME SELLIST OMAVALITSUST TAHTSIMEGI?

    Võtsin kirjapulga taas kätte üle hulga aja, sest see teema puudutas lisaks paljudele ka mind. Vastust, mille ma Pärnu Postimehest (PP) sain, aimasin ma ette ja see ei üllatanud mind sugugi:

"Naali-Marie Liivranna artikkel samal teemal ilmub homses lehes. Teie kirjutis on meile liiga pikk ja kohati laialivalguv. Täname kirjutamast!" ... arvamustoimetaja.

Ei vaidle vastu, "laialivalguv" tähendab ilmselt seda, et see puudutab laiemat üldsust, aga enne nendeni jõudmist peab "laiali valguma" s.t. haihtuma... Just - kõigest ei tohi rääkida, ja mõnest asjast ei tohi üldse rääkida. Muide, linnavalitsuse meedianõunik on endine PP ajakirjanik. Ja ikka see refrään, et kui midagi ei meeldi valitsejate juures, siis öeldakse, et ise ju valisite neid. Ei valinud kõik kõiki, ei saanud võimule kõigi poolt soovitud, ja üleüldse me ei tea, kuidas võim kellelegi pähe lööb.

Aga minu mõtted, mida ma lootsin PP kaudu avaldada, olid sellised:

KAS ME SELLIST OMAVALITSUST TAHTSIMEGI?

Vt. ka Pärnu Postimees neljapäev, 3. oktoober 2019:

"Linlastel tuleb kasida nii oma õu kui krunti piirav ala"

Noor ajakirjanik Karl Hütt võiks enne sellise ühesuunalise artikli avaldamist ikka endale selgeks teha mõningad põhitõed ja seadused (seda enam, et see puudutab paljusid Pärnu, ja mitte ainult Pärnu, maja- ja/või kinnistuomanikke), mitte piirduma ainult Pärnu linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare sõnadega, kelle põhimõte näib olevat "kelle leiba sa sööd, selle laulu sa laulad". Kõik pole kuld, mis hiilgab.

Vanasti öeldi, et käib peale, nagu vene valitsus. See oli aeg, kus eraomand oli põlu all, kõik pidi olema ühine. Sellest hoolimata eelistasid paljud "hruštšovkasse" tasuta korteri saamise asemel näha vaeva ja viletsust ning ehitada või soetada endale päris isikliku maja. Tundub aga, et aeg oleks justkui seisma jäänud või isegi tagasi pöördunud, sest ka nüüd ei salli kohalikud valitsejad majaomanikke ja laovad neile peale kõikvõimalikke kohustusi ja koormisi. Enne aga. kui minna teiste peale näpuga näitama, võiks korda teha oma õue, see tähendab kontrollida, kas nende endi poolt linlastele kehtestatud kohustused ja koormised on ikka seadustega kooskõlas, või lihtsalt veeretatakse neid kõiki käske püha sõnana võtma ja täitma harjunud linlaste kaela.

Kui linnavalitsus ei oska lugu pidada ühest Vana-Pärnu sümbolist Naali-Marie Liivrannast, Pärnu Aasta naisest 2001, Vana-Pärnu seltsi (Kollisti selts) asutajast, kes on väga kaua ja palju seisnud oma kodukoha õiguste kaitsel ja keda sunnitakse nüüd, kus ta ise liigub vaid rulaatoriga, kõigele lisaks hooldama ka tema kinnistu kõrval asuvat teemaa omanikule kuuluvat territooriumi, siis küsiksin kõigepealt - kuhu küll on jäänud inimlikkus? Ametnikud (Mart Helme väljendis "sussilohistajad") võiks mõnikord läbi lugeda ka Ametniku eetikakoodeksi. Muidu tunnevadki nad ennast jumalana taevas, kes ainuüksi teab, mis ja kuidas on õige, ja kogu alamrahvas on vaid vingerdavad tähtsusetud ussikesed nende jalus. Ametnik oma kabinetivaikuses kapseldub sageli eemale tegelikust elust. Selle koha pealt on väga tähelepanuväärne Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud artikkel, kus ta kirjutab, et ametnikuks saamise eelduseks võiks olla vähemalt viis aastat töökogemust erasektoris ehk mõnes äriühingus või FIEna. Et ametnik õpiks ka tegelikku elu tundma:

https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/03/19/kristjan-oad-ametnikuks-ainult-erasektori-kogemusega

Eelpool nimetatud Pärnu Postimehe artiklis küsib proua Liivrand: "Kas Pärnu linna heakorraeeskiri on ikka põhiseadusega kooskõlas." Ja tõesti, kas ikka on? Just nimelt ülima seadusega - Põhiseadusega?

Kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerib Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS). Selle §3-s on väga ilusad sõnad:

Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

Aga edasi tuleb juba midagi muud:

§ 36. Maksud ja koormised

(2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi (minu allakriipsutus, P.S.) heakorra tagamiseks.

Eks iga seadus ole tema tegijate nägu. Kui ametnik tahab oma kaelast tööd ja vastutust kõrvale veeretada, küll ta siis oskab ka sobiva seadusepügala vajalikku kohta sokutada. Siiski, siiski... Kas KOKS oma kõikides punktides ikka vastab Põhiseadusele, on enam kui kahtlane.

Kõigepealt, mõiste "üldkasutatav territoorium" on ise väga segane, määratlemata õigusmõiste. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab kohalik omavalitsus määratlemata õigusmõiste sisustamisel järgima õigusriigi põhimõttest tulenevat nõuet, et isikuid koormavaid norme (sh volitusnorme isikuid koormavate määruste kehtestamiseks) tuleb tõlgendada isiku kasuks. Määratlemata õigusmõiste sisustamisel ja koormist kehtestades ei saa kohalik omavalitsus hakata reguleerima seadusandja poolt teiste seaduste, sealjuures seadusega teemaa kohta juba otsustatud küsimusi.

Kaldun hetkeks pisut kõrvale, sest minul endal on samas küsimuses "kana kitkuda" Tori valla ametniku Parmuga, kes püüdis mulle selgeks teha, et minu kohustus on niita kinnistu ja sõidutee vahelist kraavi, kuna see olevat üldkasutatav territoorium. Minu küsimusele, millised üldrahvalikud üritused seal kraavis siis toimuvad, jäi ta vastuse võlgu. Aga kui ta eelmisel suvel vähemalt püüdiski lasta oma hoolealustel seda teemaa osa niita, siis tänavu käis sealt veidi enna jaanipäeva läbi üks traktorniiduk, mis sai hakkama ca meetrilaiuse teeäärse ribaga, ja ülejäänud (ja ka tookord "niidetud") alal kasvab kogu selle suve nüüdseks juba oma raskuse all longu vajunud rohi ja mingid metsistunud meetrised ohakad või tont teab mis "lilled". Vallavalitsus ehk teab. Ja arvatavasti olen ma selle tänavu mind eriti ägedalt rünnanud allergilise heinapalaviku eest "tänu" võlgu just sellisele Tori valla poolt aretatavale taimekooslusele... See-eest "pokazuhha" - Via Baltikalt nähtava kinnistu ja kergliiklustee vaheline "üldkasutatav territoorium" - on siiski tänavu mõni kord üle käidud. Aga nurga taha ei näe ju keegi... Muide, ma olin väga hämmeldunud, kui üks Tori valla kõrge ametnik mulle ütles, et ta oli GoogleMapsist järgi vaadanud ja selle territooriumiga on kõik korras. Justkui kohe pilt sellel hetkel omast käest võtta... Tegelik pilt on sellest teemaa juurde kuuluvast kraavina "üldkasutatavast territooriumist" aga praegu hoopis selline (Tori valla valitsejad, vaadake teie ka ja paitage oma ametnikul pead!):

    Ma ei ole pärnakas, kuigi mind selleks pärast EV100 rahvusvahelise žürii otsuseid tituleeriti, kuid ma pole ka torikas. Pärast seda kiiruga läbi viidud ja pealesunnitud ebanormaalset haldusreformi ütles keegi väga kenasti, et Tõstamaal on nüüd Pärnu ja Saugas Tori põrgu. Ma pole siiani aru saanud, mis tõmbekeskus on saugakatele Tori. Või Sindi. Ja enne ühinemisi tehtud rahvaküsitlustes oligi vaid kaks võimalust - kas tahate ühineda Pärnu või Toriga? Kolmas loogiline küsimus - kas tahate jääda iseseisvaks - puudus täielikult. Kuigi see oleks erandina ka võimalik olnud. Aga nüüd ma siis näen, kui palju Sauga üldse Torisse puutub. Ilmselt on tähtis vaid see, et linnas tööl käivate väga paljude saugakate pealt lähevad maksud nüüd Torile. Ja ametnikud saavad jällegi enda palka tõsta. Hoiatasin kevadel Parmu, et elamute lähedal asuva hooldamata rohumaaga on tegemist väga kulupõlenguohtliku alaga. Ja järgmisel kevadel on asi veel kordi ohtlikum, sest tänavu pole seda ala absoluutselt niidetud. Aga näidake mulle ametnikku, kes on kunagi pidanud oma tegemata töö eest vastutust kandma. Kui ta üldse millegagi vahele jääb, siis ehk altkäemaksuga või käe valesse taskusse ajamisega. Kui siiski. Muide, noorema mehena hooldasin ma ise seda kraavi (see on see, mida see ametnik GoogleMapsist nägi), aga kui ma tuletasin Sauga vallale meelde nende kohustust, siis tuldi ja tehti see töö sõnagi lausumata ära.

Andres Mõisale aga ütleksin seda, et Tori valla volikogus ei saa ta iialgi kokku neid hääli, kes loobuksid nii magusast suutäiest. Samas - kas paljude endise Sauga valla külade ühinemine Pärnuga oleks tõesti ainuvõimalik (ja neile kasulik) lahendus? Pärnu viimane maavanem Kalev Kaljuste on Pärnu linnavolinikuna kahjuks näinud (PP 16. nov. 2018), kuidas näiteks Pärnuga liitunud (elagu maailma suurim linn!) eriti Paikuse ja Tõstamaa osavaldade puhul kohaliku kogukonna arvamusest üle rallitakse. Nii on ka Saugaga Tori valla koosseisus. Aga Sauga vald sai ja saaks ka edaspidi iseseisvana suurepäraselt hakkama. Andres Mõis proovigu parem ajaratast veidi tagasi keerata.

Aga tagasi peateema juurde. Seda KOKS-i poolt antud võimalust ruttavad pea kõik omavalitsused kasutama. Nimetada võib seda "üldkasutatavat territooriumi" ka pehmemalt, näiteks Lääneranna vallas nimetatakse seda "haljasalaks", mõnes omavalitsuses "hooldatavaks alaks" jne. Tagamõte on aga kõigil ühine - teie, kinnistuomanikud, peate ka selle (tegelikult meie) töö ära tegema. Kusjuures Liivrannal soovitati isegi see töö kinni maksta, kui ta ise hakkama ei saa, sest linn peab muidu kedagi teist selle tegemiseks palkama. Ühesõnaga - Liivrand pidanuks maksma linnavalitsusele 1080 euri aastas nende poolt tegemata töö eest. Kõlab justkui anekdoodina.

Kuni 2015. aastani kehtinud Teeseadus, mis pani küllaltki täpselt paika teeomaniku kohustused, viidi Ehitusseadustiku alla, ja seal on see asi palju laialivalguvam ja vähem tähelepanu saanud. Aga siiski. Ehitusseadustiku § 97. Tee korrashoid:

(6) Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Kogu lugu. Proua Liivrannal pole seal isegi kõnniteed teps mitte. Kusjuures varem nõuti maaomanikult ka kõnnitee ja kinnistu vahele jääva territooriumi hooldamist. Nii et Liivranna kinnistu ja sõidutee vahelise ala peaks nüüd hooldama ka teeomanik, see tähendab Pärnu linn!? Enamasti ei tee majaomanikud sellest numbrit ning on harjunud oma kinnistu esise ala puhtana hoidma, sest see pole eriti suur ega ülejõu käiv töö. Ka ise hooldame siin kraavitamata teemaad. Aga nõuda majaomanikult tema kinnistu ja tee vahele jääva paarisaja ruutmeetri suuruse ala hooldamist, mis on tegelikult teemaa!? Mõistus, mõistus, tule koju!

Kehtiva Ehitusseadustiku planeeringu seletuskirjast leiab järgmist:

§ 121. Tee korrashoid

Tee korrashoiu paragrahvile analoogiline säte on ka kehtivas TeeS-s (§ 10). ...

Tee omanik on kohustatud korraldama tee hooldamist ... Lisaks tee korrashoiule tuleb hooldada ka tee päraldisi, milleks on näiteks kraav, haljasala, müratõkkesein, liikluskorraldusvahend, teemärgistus- ja teevalgustusrajatis jne.

Selline vaade avaneb siis Ehitusseadustiku poolelt. Aga võibolla on KOKS sellest ülem? Vaadakem siis Õiguskantsleri ja Riigikohtu arvamusi selles küsimuses. Konkreetselt on tegu ühe aastatetaguse Tartu keissiga, kus linnavalitsus nõudis kinnistuomanikult ka tema niigi hooldatavale kõnniteele lisaks ka kõnnitee ja sõidutee vahelise ala hooldamist.

Keda huvitab Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi otsus lähemalt, leiab selle siit: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-13-11

Aga lühidalt - Riigikohus leidis, et kinnistu ja sõidutee vahelist haljasala peab hooldama tee omanik. Vaid kinnistu kõrval teemaal asuva kõnnitee suhtes teeb seadus erandi ning seal peab heakorratöid tegema kinnistu kasutaja.

Ja õiguskantsleri seisukoht on toodud siin: https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/arvamus-riigikohtule-tartu-linnavolikogu-19092002-määruse-nr-120-„koormise

Õiguskantsler on seisukohal, et „kinnistuga vahetult piirnev üldkasutatav territoorium“, mille heakorra tagamise kohustuse võib kohalik omavalitsus KOKS § 36 lg 3 alusel panna kinnistu omanikele, ei hõlma teemaal asuvaid rajatisi (minu allakriipsutus, P.S.), mille korrashoidmise kohustus on teeseaduse järgi kohalikul omavalitsusel. Teemaa rajatiste hulka kuulub aga ka näiteks kraav, haljasala jmt. Õiguskantsleri arvates ületavad kohalike omavalitsuste sellekohased määrused KOKS § 36 lõikes 3 (koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis oleva valduse või kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks) sätestatud volitusnormi piire ning on vastuolus PS § 157 lõikega 2.

Kahjuks lõpetas Pärnu Majaomanike Selts, millega ka proua Naali-Marie Liivrand seotud oli, tänavu kevadel tegevuse. Mõni jurist võiks leida aga endas nii palju meelekindlust, pealehakkamist ja kodanikujulgust pöördumaks pr. Liivranna ja teiste majaomanike kaitseks õiguskantsleri poole ettepanekuga nõuda kohalikelt omavalitsustelt nende heakorra-alaste määruste vastavusse viimist Põhiseadusega.

Proua Liivrannale aga palju jõudu, edu ja tervist ning vastupidamist õiguse ja õigluse eest võitlemisel!