neljapäev, 26. jaanuar 2017

RAIL BALTICUST ALTKULMU

Tõsi on see, et ei ole eriti tervislik Rail Balticu (edaspidi RB) teemal sõna võtta, aga ma siiski teen seda eestlaste praeguste ja tulevaste põlvede nimel. Ja ütlen kohe ära, et ma käsitlen oma kirjutises just nimelt kavandatavat Tallinn - Pärnu - Riia trassi. Hea lugeja andestab, kui ma vahepealsete kõrvalepõigete juurest pöördun ikka jälle tagasi RB juurde. Noh, teate küll - käin nagu kass ümber palava pudru.

Iga sellise hulgaliselt küsimusi ja vaidlusi ning piikide murdmisi tekitava olukorra puhul on mõttekas küsida -
kellele see kasulik on?
Ametnikele ja firmadele, kes kogu seda suurt kampaaniat (rahva ajude tahmamist) ja eurorahade jagamist juhivad. Väidetavalt on kõige selle taga Deutsche Bahni tütarfirma Arriva, aga see on rohkem Andres Raidi uurimisteema. Indrek Tarandi väitel (28.11.2016 uudistes) on see ärisaladus!
Ehitajatele (ja ka need pidavat väidetavalt enamuses sisse toodama), kes hakkavad läbi soode ja rabade rajama raudtee muldkeha. On öeldud, et selleks kulub praeguse tarbimisega võrreldes kahe aasta jagu täitepinnast, kusjuures selle vedu ei ole kaugemalt kui 15 km majanduslikult efektiivne.
Kaubavedajate rongikoosseisudele.
Tootjatele, kelle toodang hakkab neil rööbastel siia-sinna vurama. Põhiliselt ilmselt rohkem sinna.
Salaküttidele, kellel on siis väga mõnus passida via- ja ökoduktide ääres.
Aga eelkõige on see kasulik Eesti maavarade kaevandajatele. On öeldud, et kui kõik Eesti fosforiidist saadav kasum jaotada Eesti elanike vahel, võiks iga eestlane 100 aastat jala seinale visata. Ja meie Põhiseaduski ütleb, et maavarad kuuluvad rahvale. Põhiseadus põhiseaduseks, see on ilus dokument. Ent kui Edgar ütleb, et "Terve Riik on maha müüdud! Eestimaa inimesed on oma Riigist välja aetud!", ei ole selle mehe sõnad võetud tuulest. Kui tuletada meelde, kui palju asju (sealhulgas ka RB tasuvusuuringud) on meie valitsused salastanud 75 aastaks, siis ei ole meil, eestimaalastel kui oma riigi "tegelikel peremeestel", üldse mingit kontrolli selle üle, millised lepingud võivad olla meie selja taga tehtud ja kellele võivad meie maad ja maa all olevad aarded tegelikult kuuluda. Keskerakondlik valitsus peaks kõik need salastatud lepingud välja nõutama ja põhjalikult üle kontrollima, ning vajadusel toimima nii, et neist ka riigile ja rahvale kasu tõuseks.
Meie hinnalised maavarad pole üksnes põlevkivi ja fosforiit. Ca 4 kilomeetri sügavusel on kogu Eesti pinna all kildagaasi lademed, lisaks veel argilliit, dolomiit, graniit, lubjakivi jne jne, kuni metsani, millest jäävad maha äralagastatud kännuväljad. Keegi "teadlane" ütles nende kohta, et oi kui tore, nüüd saab siin igasugustel putukatel mõnus elu olema. Oleneb, kummalt poolt rahakotti vaadata. Vanasti nimetati neid (putukaid) metsakahjuriteks.
Nii et on, mida vedada. Ja kui rääkida maavarade (sinna)vedamisest, siis on ammu teada, et odavaim transpordiliik on meritsi. Veidi imelik kokkusattumus, aga pärast selle äraotsustamist , et RB läbi Tartu ei hakka käima (lätlaste süül), kerkis äkki üle aastakümnete taas üles küsimus sellest, et muuta seadusi nii, et meie kaubaalustel tasuks jälle tulla Eesti lipu alla. Ja Tallinna ning Muuga sadamad ootavad neid juba ammuilma. Kisub kuidagi sinnakanti, et RB Rakvere – Tartu jne trass oli siiski vajalik sealt ligidalt maavarade pealekühveldamiseks kaubarongidele. Ja jällegi küsimus - milleks on siis tarvis seda RB-d mõne nõndanimetatud "kiirrongi" läbilaskmiseks ööpäevas? Kaubarongidel on ju aega küll venida mööda vanu raudteerööpaid. Isegi siis, kui kaubarong vudiks kiirusega 60 km/h, läbiks ta ööpäevaga lausa poolteist tuhat kilomeetrit. Kas pole imposantne näitaja ju?

Kellele RB kahjulik on?
Eelkõige kogu Eesti rahvale, sest:
Sellega jagatakse Eestimaa kaheks eraldi tsooniks.
Kogu selle rajatise hooldamis- ja haldamiskulud tuleb (igavesti) kanda meie maksumaksjal.
Lõhutakse ära väljakujunenud kogukondlikud piirkonnad.
Lõhutakse paljudel juhtudel ära maavalduste piirid.
Lõhutakse ära looduslikud kooslused.
Lõhutakse ära väljakujunenud liikumisteed loomariigis.
Ilmselt jäävad lagastatud karjäärid ja juurdeveoteed põlismaalaste korrastada.
Kahjulik on see ka maaomanikele, kelle valdusi lõhutakse, tõstetakse ümber, topitakse taskusse, jagatakse sinna-tänna.

Kas keegi on ka välja arvestanud, kui mitme meetri võrra langeb Eesti maapind, kui see alt tühjaks õngitsetakse ja pealt madalamaks kooritakse? Kogu see olukord tuletab meelde kunagisi kolonaalvaldusi, mis emamaade poolt kõigest väärtuslikust halastamatult tühjaks pumbati. Ja mis saab veel siis, kui maailmamere veetase tõuseb? Kas lugeja mäletab, mis juhtus Nauru saar-kuningriigiga, mis veeti ookeaniaurikutega tühjaks sinna tuhandete aastate jooksul ladestunud lindude väljaheidetest tekkinud fosforiidist? Värskendagem siis mälu:

Mida selle (RB) asemel võiks/oleks vaja teha?
24.01.2017 Ärilehes selgitas olukorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi RB koordinaator Kristjan Kaunissaare, kelle sõnade kohaselt RB asi on juba ammu ära otsustatud ja küsimus sellest, kas ehitada või mitte, langeb ära. Kaunissaare sõnade järgi on juba ammuilma paika pandud üle-Euroopaline transpordivõrgustik, mis jaguneb üld- ja põhivõrguks. Eesti osaks põhivõrgu transpordikoridoris on Via Baltica, lennujaam, Tallinna Sadam, Muuga Sadam ja tulevane RB. Selle järgi on RB rahastamise peamine mõte transpordikoridori lõplik väljaehitamine.
Siit küsimus: miks meie valitsused kõike seda teades on Via Baltica asemel igati poputanud Tallinn-Tartu kordi-kordi väiksema liikluskoormusega maanteed 4-realiseks? Poputamisest populismini polegi vist eriti pikk samm? Aga Via Baltica on praegu ja veel pikaks ajaks Eesti-Vene-Soome ja tont teab kelle veel autotranspordile ainuke tõsiselt võetav kaubatee Euroopasse.
25. jaanuari 2017 PP-s vastas uus majandusminister Kadri Simson Teet Roosaare küsimustele Pärnu ümbruse maanteeliikluse tulevikust ja plaanib seal Sauga ringteest Pärnu Ehitajate teeni ja Pärnust Valga-Uulu ristmikuni viivate teelõikude ehitamist 4-realiseks. See on hea ja õige, kuid tegelikult tuleks kiiremas korras ehitada kogu Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 2 + 2 sõidureaga 4-realiseks. Kui inimelu on hindamatu, kas siis tõesti on vaja nii palju surmaga lõppevaid või sandistavaid liiklusõnnetusi, kuna kitsa tee ja möödasõiduvõimaluste puudumise tõttu on liiklus sellel Via Baltica lõigul väga närviline ja ohtlik. Ning Euroopa vahet voorivate kaubarekade vool ei suundu ei Vigalasse ega Tihemetsa, vaid ikka ainult Tallinna, kus see lahkneb siis Soome või Narva suunal. Ja siis pööratakse rekade ninad ümber ja kõik käib jällegi vastupidi.
Sauga ringi - Ehitajate tee ristmiku vahelise ala (üks teeäär on siin tihedalt eramuid täis pikitud), elanikel tekib paratamatult küsimus, et kas siis Euroopa Liidu suures dokumendihunnikus pole ühtegi direktiivi või määrust, mis paneb paika lubatud müranormid tiheda liiklusega maanteede ääres. Kuidas saab Pärnu ümbersõiduks nimetada teed, mis läheb läbi Pärnu linna? Tallinna maantee - Ehitajate tee fooride ees näritud asfalt on sinna piltlikult tekkinud foori taga kärsitult rohelist ootavate rekajuhtide hammaste krigistamisest, kusjuures tihti sõidetakse sealt ristmikule veel punase tulegagi. Aga see on alles esimene foor pikal "ümbersõidul" läbi Pärnu linna siin- ja sealpool Papiniidu silda. Sellise "ümbersõidu" asemel tuleks ehitada korralik päris ringtee ümber Pärnu. Muide, algselt olevatki see ümbersõit kavandatud endise piimakombinaadi tagant läbi, aga küllap see ei sobinud mõne tähtsa ja otsustava sõnaõigusega ametniku plaanidega. Ehk Simson parandaks seekord selle vea? Ja ringteel/ümbersõidul liikuval autol peab alati olema ees roheline tuli.
Mis on meie, pärismaalaste, seisukohast tähtsam, kui RB?
Eelkõige kohalik rongiliiklus tuleb teha tänapäeva nõuetele vastavaks. Palju kära on tehtud ja valimislubadusi antud Haapsalu-Riisipere raudteeühenduse taastamise nimel, kuid lihtsad arvutused näitavad, et Virtsu-Rapla raudtee taastamine on mitu korda suurema sõitjate arvu juures tunduvalt mõttekam (selle taga on ka Saaremaa). Rääkimata ikka veel tegutsevate rongiliinide kaasajastamisest.
Saaremaa silla ja ka unelmate ringi Virtsu-Muhumaa-Saaremaa-Hiiumaa-Vormsi-Noarootsi rajamine pluss Noarootsi-Uuemõisa otseühenduse väljaehitamine. Selline ring oleks kindlasti ka väga suur turistide tõmbenumber.
Pärnule eluliselt tähtsa lennuvälja kordategemine. Ja seda riikliku üritusena, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel, mitte Tallinna Lennujaama keelava/lubava pilgu all. Kes on vaadanud Pärnu suvetaevasse, teab, kui sadu lennuliine Pärnu kohalt üle käib. Ükski õnnetus ei hüüa tulles, kui aga reisilennukil Läänemere kohal mingi apsakas juhtub, on lähim mandril asuv lennuväli ainuke võimalus hädamaandumiseks. See tähendab, et Pärnu lennuväljast tuleb kujundada varulennuväli, kaasates selleks EL-i ja teiste Eesti õhuruumi kasutavate riikide raha. Samal ajal annaks Pärnu lennuväli oma tšarter- ja miks ka mitte regulaarlendudega palju plusspunkte suvitus- ja tervisespaade linna rahakotile, aga sealtkaudu edasi ka kogu riigile. Kuid kogu seda kompleksi saab lahendada ainult riiklikul tasemel. Hei, Pärnu ja Pärnumaa saadikud Riigikogus, kus te olete? Miks te vaikite? Nojah, meie oma elamise kordategemiseks EL ju raha ei anna, seepärast tuleb sealt peoga puistatavat hakkama panna millegi meile mittevajaliku, ja võiks öelda isegi - kahjuliku ehitamiseks.

Mis oleks lahendus?
Kui ikka RB ehitamisest pole kohe kuidagi võimalik loobuda, siis tuleb seda teha kaine mõistusega ja olemasolevat taristut võimalikult vähe lõhkudes. Ja see oleks raudtee, mis kulgeks ... õhus. Terasfermidega raudbetoonvundamentide ja -postide-mastide peal. Jah, see läheb kallimaks. Võibolla kohe kõvasti kallimaks. Aga kohe kindlasti kallimaks, kui õhulossid, mida meie valitsused on senini ehitanud rahvale helgeid päevi lubades. Ulme? Kuid mis on selle eelised?
Eelkõige säilivad kõik olemasolevad maavaldused, ühendusteed ja ajalooliselt välja kujunenud looduslikud kooslused (siinkohal on paslik meelde tuletada, kui palju lokku on löödud mõne lendorava või mõne muu karvase-sulelise eluruumi säilitamise ümber, mida kohalike arvates keegi pole seal iial näinudki). Trassi hooldamine ja valvamine (aga valvata tuleb!) odavneb tunduvalt, mis on eriti oluline meie üha terroriseeruvas maailmas. Lapski saab aru, et need raudteed piiravad tõkked tehakse auklikuks niikuinii, olgu siis seeneliste, metsloomade või ka pahatahtlike poolt. Kõrgemal asuvat rajatist on aga palju turvalisem valvata/jälgida liikumisanduritega kaameratega, mille näidud koonduvad valvepulti. Maaomanikele, kelle maavalduste kohalt hakkab RB läbi käima, maksab raudtee omanik ju taluvustasu, ja on täiesti loomulik, et maaomanik hoiab selle trassialuse korras, mingu see siis läbi (või üle) metsa, põllu- või karjamaa. Ning mõne üksiku päris RB alla jääva hoone ümbervedamine või asendamine veidi kaugemal pole ka midagi üle mõistuse käivat.
Mis on sellise maapinnast vähemalt 3 ... 6 meetri kõrgusele tõstetud RB eelised? Ma mõtlen, et sellest peaksid isemõtlejad päris hästi aru saama. Esiteks mahuvad kõik põdrad jmt selle alt läbi vabalt liikuma – säilib looduslik kooslus ja tasakaal. Teiseks mahuvad selle alt läbi sõitma ka kõik põllutöömasinad – jäävad tükeldamata ja ümber kruntimata talukohad ja muud kinnistud jmt. Kolmandaks jäävad alles kogukondlikud ühendusteed, mis tähendab, et ühest küla otsast teise, või külapoodi, või küla seltsimajja, või naabrile külla ei pea sõitma paarikümne kilomeetrise ringiga. Neljandaks on kõik inimasulad alati rajatud niikuinii kõrgematele aladele, nii et isegi erilist trassi kõrguste vahet raudteepeatustes ei saa olema.

Ega pole ju raske tellida sellist tasuvusuuringut, nagu just kellelegi vaja on. Ei ole raske leida kedagi, kes arvab, et tema isik on küllalt autoriteetne, et kõik usuksid tema ülistuslaulu. Kui Tunne Kelam kiidab RB-d taevani ja vastuseisu RB-le nimetab lausa veeks Kremli veskile, siis kas keegi usub seda, et Tunne Kelam hakkaks Brüsseli vahet loksuma terve ööpäeva rongis (kusjuures veel ümberistumistega!), kui ta saab lennukiga kohale paari tunniga. Kusjuures lennusõit on ka ohutum. Kusjuures – kui me loksume (vabandust väljenduse eest, aga see seondub kuidagi noorusmälestustega rongisõidust kunagisel "suurel kodumaal") terve ööpäeva nn. kiirrongis, siis kas seal on ka kupeevagunid magamiskohtadega? Sellel teemal polegi veel ühtegi kiitvat artiklit ilmunud, nii et, jutuvestjad, kiirustage ka kupeevagunite kiitmisega, või proovige ise, kuidas on 12 - 24 tundi tooli külge aheldatuna (ohutusvööga!) istuda.

Ja tegelikult pole see 240 km/h tänapäeva mõistes (veel vähem tulevikus RB arvatava valmimise ajal) mingi kiirrong. Jaapan (üle 2400 km kiirraudteid) ja Hiina (üle 20000 km) ehitavad juba ligi 600 km tunnis kihutavatele kiirrongidele magnetlevitatsiooniga (maglev) raudteid. Peab ütlema, et Ameerika on neist kaugele maha jäänud oma 200 km/h kiirraudteedega, aga seal reisivad peaaegu kõik lennukitega. Kuid Tallinn rühib juba Jaapanile-Hiinale järele oma magnetpadjal trammidega. Ja meie peaaegu et laudtasased maastikud ei ole üldse võrreldavad hiinlaste läbi mägede - üle orgude kulgevate kiirraudteedega. Väike viide siinkohal Hiina sillarongile:
Unistused Talsingist jäävad kahte meretagust linna ühendava tunneli ehitamisega aga veelgi udusemasse tulevikku. Tegelik elu jookseb neil unistustel lihtsalt eest ära. On kuulda olnud, et RB kaudu loodetakse ka Venemaa ja isegi Põhja-Jäämere ühendamisele EL-iga. Aga miks peaks Venemaa tegema diili nendega, kes tema poole kogu aeg rusikatega vehivad. Lätlased on siin jällegi meist ette jõudnud, igal juhul oskavad nad tunduvalt avatuma pilguga ida poole vaadata. Ja miks peaks Peterburg ja Moskva ennast Lääne-Euroopaga siduma üle Tallinna, kui seda võib vabalt teha ka suunal Pihkva – Riia... Eestlaste jäärapäisus maksab siin jällegi kätte. Tuletagem siinkohal meelde kasvõi Nord Streami, mis ehitati ikkagi valmis meie võimumeeste suurest kisast hoolimata, ja eestlased jäid saadava kasu asemel näppu imema. Aga äkki see polegi jäärapäisus, võibolla on see hoopis pugejalikkus ja lömitamine ning tahtmine kellelegi meeldida? Või sellest kõigest lõigatav isiklik kasu? Igal juhul nalja saab (või hoopis nutta?), kui kõik teised on Trumpi eestvedamisel Venemaa sanktsioonide lõpetamise poolt, meie pugejad aga vehivad ikka veel rusikatega. Pärast kaklustki ...

Tehnika areneb nii kiiresti edasi, et me ei oska ette kujutellagi, millised tehnoloogiad on kasutusel 15 – 20 aasta pärast. Kui juba praegu planeeritakse Soome-Rootsi vahele hüperloopi, siis miks ei võiks ka kaubad liikuda sellises torus helikiirusel? Kui Tallinna linngi juba plaanib ehitada maglev-trammiteed, on meie riik endiselt kinni üle-eelmise sajandi vanuses tehnoloogias.
Kuid nagu elu on näidanud, siis on üle saja aasta tagasi rajatud raudteede muldkehad alles tänaseni, ja nii ei hakkaks mitte kunagi mitte keegi ka mahajäetud RB trassi tagasi karjääridesse vedama. Aga teedeehitusekski pole seda pinnasemassi siis enam tarvis, sest kogu liikumine toimub õhus, olgu siis lendavate autode ehk kas või lendavate minitaldrikutega. Nii et uued „looduslikud“ tõkked jäävad igavesti alles. Ning meie põlvkonna poolt rikutud looduse taastamine läheks veelgi kulukamaks, kui see praegune sihilik loodusele ja pärismaalastele Eesti poolitamisega käkki keeramine.
Raudbetoonist ja teraselementidest ehitatud raudtee võib aga iga kell lahti monteerida ja mõnele mahajäänud maale (kui siis meist mahajäänumaid ikka veel leidub!) maha parseldada või saata teras ümbersulatamisele ja betoon purustada killustikuks. Ja kõik on justkui enne... Ja siis ei juhtu ka see, mis juhtus Riisipere-Haapsalu raudteega - et kõigepealt lõhume ära ja siis hakkame jälle soiguma – me vajame raudteed!

Kõigest sellest aru saamiseks ei pea olema ehitusinsener või teaduste doktor. Jumal olevat Maa koos kõige sellel elavaga (pluss veel Päike, Kuu ja tähed) loonud 6 päevaga, kusjuures tal polnud selle juures abiks ühtegi nõunikku, nagu on neid näiteks jalaga segada meie ministritel või eurosaadikutel või riigikogujatel. Aga Jumal sai üksi hakkama. Kas siis meie helgemad projekteerijad ja geodeedid ei saa selle väikse asjaga hakkama? Ajage see asi korda ja puhake siis seitsmendal päeval, ja kaheksandal, ja kas või terve aasta takkaotsa! Aga enne tehke töö ära!
Küsimus on hinnas, õigemini rahas. RB maksumus on algselt välja pakutust juba niigi kordades kallimaks läinud. Ja see hind tõuseb veelgi, sest neid, kes sellest rahahunnikust oma osa tahavad krabada ja sel teel haljale oksale jõuda, tuleb aina juurde. Küll ametnikke (kes oskavad suurepäraselt liita, lahutada ja korrutada, aga paraku on asju, mida nad ei jaga), küll ärimehi, küll MTÜ-sid ja mida kõike veel. ELi rahad paistavad, ja pärast meid tulgu või ... Põhiküsimus on kümne küünega võimust ja oma privileegidest ning kaukast kinni hoidmine, mitte Eesti maa ja rahva saatuse, tuleviku ja heaolu peale mõtlemine.

Ja nüüd, kommenteerijad, kivid kätte! Kes viskab esimesena?

3 kommentaari:

  1. Toetan Paul Särelit! Kusjuures rumalus on raha himustamine - see, millest elame, tuleb hävitatavast looduskeskkonnast, mis varsti ei suuda trükitavat raha katta ega ole ka lõpuks maailmas paika, kuhu tasuks paremat elukeskkonda otsima minna.

    VastaKustuta
  2. eesti on kommunistide kgb miilitsate ja muude pättide ning nende järeltulijate ja kambajõmmide võimu all ja normaalsed inimesed jäävadki kuhugile blogisse oma mõtteid avaldama.

    VastaKustuta
  3. Hetkel oleks nii müra kui muu reostuse vähendamiseks lahendus kiirusepiirang 50 km/h.Pärnu linna või Sauga aleviku piiril 70-ni kiirendavad rekad teevad ikka päris jõhkrat lärmi,lastes samas kergliiklusteel kulgevatele kodanikele saastet näkku.Popsutagu rahulikult viiekümnega Sauga ringteeni ja siis tallaku pedaal põhja.

    VastaKustuta