Reede, 24. august 2018

MINU ARVAMUS SAUGA-PÄRNU TEELÕIGU EELPROJEKTIST

Maanteeamet palus oma arvamused selle teelõigu kohta esitada 21. augustiks 2018. Tegin seda 20. augusti hilisõhtul. Paljud sõnastused ja väited korduvad loomulikult MÜRAVASTUVÕTJATEST, aga kordamine olevat tarkuse ema. Heatahtlik lugeja, kes Sa siia juhtud, palun arvesta sellega.
Niisiis, minu arvamus maanteeametile:
Käsitlen oma arvamusavalduses "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti" keskkonnamõjude eelhinnangut (edaspidi KMH).
1. Keskkonnamõjude eelhinnangus ei ole teostatud mürauuringut (lisa 5 punkt 6.4): "Kavandatava tegevuse mõju müra olukorrale on kavas analüüsida eraldiseisva mürauuringu raames, mis käesoleva eelhinnangu koostamise ajal valmis ei saa. Mürauuringu tulemusi ning leevendavaid meetmeid tuleb projektlahenduse koostamisel arvesse võtta."
2. Ei ole erilist vahet KMH-s käsitletud kahe tee variandi vahel (ptk. 5 Alternatiivide võrdlemine). 5...6 meetrit siia- või sinnapoole ei mõjuta eriti teed ümbritsevat 50-meetrist tiheasustusega ala elanike tervisele kõige ohtlikumat/saastavamat tsooni.
3. Peatükis 3. on lause: "Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele." Märkimisväärne, et õhusaastet nimetatakse meeldivalt "lõhnaks".
4. KMH tunnistab: "Projekteeritava lõigu ümbruses asub tiheasustus. Enamus tee läheduses paiknevaid eluhooneid asub paremal pool teed (teest läänepool). Kavandatava tee ehitus- ning
kasutusaegses mõjupiirkonnas asub oluline hulk inimesi (>100)."
Kas maanteeamet arvab, et tiheneva liikluse tingimustes hoopis vähenevad inimeste tervist mõjutavad kahjulikud faktorid?
Aga KMH loodab, et "... leevendavate meetmetega tagatakse müra, vibratsiooni ja õhusaaste vastavus normväärtustele" ptk. 5 lg.5).
5. Väga huvitav arvamus "Arvestades, et tiheasustatud alal on tee äärde tõenäoliselt vaja ette näha ka müratõkked." (p. 6.2 lk 18) Tõenäoliselt...
6. KMH p. 6.5 käsitleb õhukvaliteeti ning rahustab oma arvamusega maha tiheasustusega ala elanikkonna: "Projekteeritaval lõigul on tavatingimustel ühtlane liiklusvoog, mille korral on õhu
paisatavate heitgaaside kogused oluliselt väiksemad kui tihedate seisakute või ummikute
korral. Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. Ühtlasi toimivad müratõkkeseinad ka õhusaaste levikut piirava meetmena."
Unustame ära, et praeguse lubatud kiiruse 70 ja 50 kmh asemel toimub liiklus uuel teelõigul kiirusel vähemalt 90 kmh, millega kaasneb senisest tunduvalt suurem õhureostus.
7. P. 6.7 käsitleb valgusreostust. Ka ilmselt nõutav teema, kuid mis tähtsust sellel on, kui olemasolev asula tänavavalgustus on täpselt sama toimega.
8. KMH leiab, et "olulisemad mõjurid, mis mõjutavad inimese tervist ning heaolu, on kavandava tegevuse iseloomu arvesse võttes müra, õhusaaste ning valgusreostus." (ptk. 6 lg 3).
Tundub, et KMH põhiprobleemiks ongi müra. Aga tegelik elu on palju varjundirikkam. Peale müra ja autode voorimise on olemas ka tihedast liiklusest tulenevaid kõrvale kuulmatuid ja silmale nähtamatuid ohte inimese heaolule ja tervisele. Näiteks uurisid Kanada teadlased ligemale 6,6 miljoni Ontario elaniku terviseandmeid ja ... selgus, et kui elada tiheda liiklusega teest või tänavast 50 m raadiuses, suurendab see dementsuse tekkeriski keskmiselt 10% võrra. See tähendab eesti keelde tõlgituna, et iga üheteistkümnes selle Pärnu "ümbersõidutee" lähedal elav dementne võlgneb oma terviserikke Eesti riigi hoolimatusele. Kusjuures 50 meetrist kaugemal ei kuku see riskifaktor sugugi kohe nulli, vaid lihtsalt langeb, andes endast tunda veel ka 300 meetri kaugusel (siit küsimus - kui kaugele jääb Pärnu Haigla sellest ümbersõiduteest?), kuid Ehitajate tee läheduses on veel teisigi elu- ja ärihooneid. Aga kes meil neid dementseid siin ikka kokku loeb või nende haiguse põhjusi uurib...
KMH läheb vaikides mööda õhusaastega kaasnevast õhu ja pinnase mürgitamisest tervisele kahjulike raskmetallidega. Neid ei uhu tuul pinnasest välja ja nad on kõige ohtlikumad maapinnalähedastes õhukihtides, seega lastele ja koduloomadele.
Tsiteerin ka ajakirjas Eesti Loodus ilmunud sellekohast kirjutist:
"Liiklus annab kindlasti üle poole kogu õhusaastest. Kütuse põlemisel paiskub õhku üle saja rohkem või vähem kahjuliku ühendi. Sisse hingatud saast ladestub kopsudes ja ka mujal organismis ning võib põhjustada vähki, bronhiiti, astmat, allergiat. Eriti palju kõike elusat kahjustavaid ühendeid paiskavad õhku sõidukid, mis pole tehniliselt korras (kütus ei põle täielikult). - - -
Kõigepealt vähendaks saasta parem liikluskorraldus. See tähendab, et suurem osa liiklusest ... suunatakse linna ümbritsevale ringmagistraalile, kus on ka ohutum liigelda."
Ümbersõidutee tähendab ju asulast (või ka mõnest takistusest) möödasõiduks ehitatud teed.
Aga lisaks mürale ja teeäärsete elanike mürgitamisele raskmetallidega ei lahenda kõnealune 4-realine teeosa ka Tallinna mnt - Ehitajate tee ristmikul tekkivaid ummikuid. Seal on juba sama 4-realine monstrum olemas ja seal on näha, kuidas rekkad pööravad veel punase tule ajalgi Ehitajate teele. Ja nende paigaltsööstmise gaasihoovavajutused purevad asfaldisse üha sügavamaid jälle peatselt parandamist vajavaid teekonarusi. Ja seda vasakpööret võetakse teinekord sellise kiiruse pealt, et ma ei imesta, kui seal mõni rekka kunagi oma aardehoidlad kummuli keerab, ja seda veel kõrvalrajalt startivate väikevendade peale. Ja mis ümbersõidutee see üldse selline on, kus kiirus on piiratud 70 ja isegi 50 km/h peale ning alatasa põlevad ees punased foorituled? Ümbersõit peab olema kui just mitte päris kiirtee, siis vähemalt 90-ga ja pidevalt roheliste tuledega. Kõigil on ju kuhugi kiire, ja seda enam pikamaasõitjatel...
Ja mis kasu on paarist kilomeetrist 4-realisest maanteejupist, kui enne seda saadi kilplase kombel hakkama 3-realise pudelikaelaga Nurme silla ehitusel?
Ja nüüd ma küsin: miks ei või Pärnu ümbersõidutee kulgeda siiski linnast mööda, näiteks Rääma raba servast? See variant olevat olnud kunagi arutlusel, kuid ilmselt suurema maksumuse tõttu kalevi alla pandud. Nii et sõidame siis aga uhkelt oma "ümbersõitu" läbi linna, inimeste tervis ei oma Eesti riigile mingit tähtsust!
Rõhutaksin siin siiski veel lõiku Eesti Vabariigi Planeerimisseadusest 
§ 8.  Elukeskkonna parendamise põhimõte
  Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Kõige eelpoolöelduga seoses palun teemaplaneeringule arvamuste esitamise tähtaega edasi lükata kuni kekkonnamõjude lõplike ning konkreetsete tulemuste selgumiseni ja nende teatavakstegemiseni sellega seotud ning seda hõlmava piirkonna elanikele, sh ka Ehitajate tee äärsetele elanikele/asutustele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar