Maanteeamet palus oma
arvamused selle teelõigu kohta esitada 21. augustiks 2018. Tegin
seda 20. augusti hilisõhtul. Paljud sõnastused ja väited korduvad
loomulikult MÜRAVASTUVÕTJATEST, aga kordamine olevat tarkuse ema.
Heatahtlik lugeja, kes Sa siia juhtud, palun arvesta sellega.
Niisiis, minu arvamus
maanteeametile:
Käsitlen oma
arvamusavalduses "Põhimaantee
nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga
lõigu eelprojekti"
keskkonnamõjude eelhinnangut (edaspidi KMH).
1. Keskkonnamõjude
eelhinnangus ei ole teostatud mürauuringut (lisa 5 punkt 6.4):
"Kavandatava
tegevuse mõju müra olukorrale on kavas analüüsida eraldiseisva
mürauuringu raames, mis käesoleva eelhinnangu koostamise ajal
valmis ei saa. Mürauuringu tulemusi ning leevendavaid meetmeid tuleb
projektlahenduse koostamisel arvesse võtta."
2. Ei ole erilist vahet
KMH-s käsitletud kahe tee variandi vahel (ptk. 5 Alternatiivide
võrdlemine). 5...6 meetrit siia- või sinnapoole ei mõjuta eriti
teed ümbritsevat 50-meetrist tiheasustusega ala elanike tervisele
kõige ohtlikumat/saastavamat tsooni.
3. Peatükis 3. on
lause: "Samuti
kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine
lähipiirkondade aladele." Märkimisväärne, et õhusaastet
nimetatakse meeldivalt "lõhnaks".
4. KMH tunnistab:
"Projekteeritava
lõigu ümbruses asub tiheasustus. Enamus tee läheduses paiknevaid
eluhooneid asub paremal pool teed (teest läänepool). Kavandatava
tee ehitus- ning
kasutusaegses
mõjupiirkonnas asub oluline hulk inimesi (>100)."
Kas
maanteeamet arvab, et tiheneva liikluse tingimustes hoopis vähenevad
inimeste tervist mõjutavad kahjulikud faktorid?
Aga
KMH loodab, et "... leevendavate meetmetega tagatakse
müra, vibratsiooni ja õhusaaste vastavus normväärtustele"
ptk. 5 lg.5).
5.
Väga huvitav arvamus "Arvestades,
et tiheasustatud alal on tee äärde tõenäoliselt vaja ette näha
ka müratõkked." (p. 6.2 lk 18) Tõenäoliselt...
6. KMH p. 6.5 käsitleb
õhukvaliteeti ning rahustab oma arvamusega maha tiheasustusega ala
elanikkonna: "Projekteeritaval
lõigul on tavatingimustel ühtlane liiklusvoog, mille korral on õhu
paisatavate
heitgaaside kogused oluliselt väiksemad kui tihedate seisakute või
ummikute
korral.
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides
piirdub reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning
eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.
Ühtlasi toimivad müratõkkeseinad ka õhusaaste levikut piirava
meetmena."
Unustame
ära, et praeguse lubatud kiiruse 70 ja 50 kmh asemel toimub liiklus
uuel teelõigul kiirusel vähemalt 90 kmh, millega kaasneb senisest
tunduvalt suurem õhureostus.
7.
P. 6.7 käsitleb valgusreostust. Ka ilmselt nõutav teema, kuid mis
tähtsust sellel on, kui olemasolev asula tänavavalgustus on täpselt
sama toimega.
8.
KMH leiab, et "olulisemad mõjurid, mis mõjutavad inimese
tervist ning heaolu, on kavandava tegevuse iseloomu arvesse võttes
müra, õhusaaste ning valgusreostus." (ptk. 6 lg 3).
Tundub,
et KMH põhiprobleemiks ongi müra. Aga tegelik elu on palju
varjundirikkam. Peale müra ja autode voorimise on olemas ka tihedast
liiklusest tulenevaid kõrvale kuulmatuid ja silmale nähtamatuid
ohte inimese heaolule ja tervisele. Näiteks uurisid Kanada teadlased
ligemale 6,6 miljoni Ontario elaniku terviseandmeid ja ... selgus, et
kui elada tiheda liiklusega teest või tänavast 50 m raadiuses,
suurendab see dementsuse tekkeriski keskmiselt 10% võrra. See
tähendab eesti keelde tõlgituna, et iga üheteistkümnes selle
Pärnu "ümbersõidutee" lähedal elav dementne võlgneb
oma terviserikke Eesti riigi hoolimatusele. Kusjuures 50 meetrist
kaugemal ei kuku see riskifaktor sugugi kohe nulli, vaid lihtsalt
langeb, andes endast tunda veel ka 300 meetri kaugusel (siit küsimus
- kui kaugele jääb Pärnu Haigla sellest ümbersõiduteest?), kuid
Ehitajate tee läheduses on veel teisigi elu- ja ärihooneid. Aga kes
meil neid dementseid siin ikka kokku loeb või nende haiguse põhjusi
uurib...
KMH
läheb vaikides mööda õhusaastega kaasnevast õhu ja pinnase
mürgitamisest tervisele kahjulike raskmetallidega. Neid ei uhu tuul
pinnasest välja ja nad on kõige ohtlikumad maapinnalähedastes
õhukihtides, seega lastele ja koduloomadele.
Tsiteerin ka
ajakirjas Eesti Loodus ilmunud sellekohast kirjutist:
"Liiklus
annab kindlasti üle poole kogu õhusaastest. Kütuse põlemisel
paiskub õhku üle saja rohkem või vähem kahjuliku ühendi. Sisse
hingatud saast ladestub kopsudes ja ka mujal organismis ning võib
põhjustada vähki, bronhiiti, astmat, allergiat. Eriti palju kõike
elusat kahjustavaid ühendeid paiskavad õhku sõidukid, mis pole
tehniliselt korras (kütus ei põle täielikult). - - -
Kõigepealt vähendaks
saasta parem liikluskorraldus.
See tähendab, et suurem osa liiklusest ... suunatakse linna
ümbritsevale ringmagistraalile, kus on ka ohutum liigelda."
Ümbersõidutee
tähendab ju asulast (või ka mõnest takistusest) möödasõiduks
ehitatud teed.
Aga
lisaks mürale ja teeäärsete elanike mürgitamisele raskmetallidega
ei lahenda kõnealune 4-realine teeosa ka Tallinna mnt - Ehitajate
tee ristmikul tekkivaid ummikuid. Seal on juba sama 4-realine
monstrum olemas ja seal on näha, kuidas rekkad pööravad veel
punase tule ajalgi Ehitajate teele. Ja nende paigaltsööstmise
gaasihoovavajutused purevad asfaldisse üha sügavamaid jälle
peatselt parandamist vajavaid teekonarusi. Ja seda vasakpööret
võetakse teinekord sellise kiiruse pealt, et ma ei imesta, kui seal
mõni rekka kunagi oma aardehoidlad kummuli keerab, ja seda veel
kõrvalrajalt startivate väikevendade peale. Ja mis ümbersõidutee
see üldse selline on, kus kiirus on piiratud 70 ja isegi 50 km/h
peale ning alatasa põlevad ees punased foorituled? Ümbersõit peab
olema kui just mitte päris kiirtee, siis vähemalt 90-ga ja pidevalt
roheliste tuledega. Kõigil on ju kuhugi kiire, ja seda enam
pikamaasõitjatel...
Ja
mis kasu on paarist kilomeetrist 4-realisest maanteejupist, kui enne
seda saadi kilplase kombel hakkama 3-realise pudelikaelaga Nurme
silla ehitusel?
Ja
nüüd ma küsin: miks ei või Pärnu ümbersõidutee kulgeda siiski
linnast mööda, näiteks Rääma raba servast? See variant olevat
olnud kunagi arutlusel, kuid ilmselt suurema maksumuse tõttu kalevi
alla pandud. Nii et sõidame siis aga uhkelt oma "ümbersõitu"
läbi linna, inimeste tervis ei oma Eesti riigile mingit tähtsust!
Rõhutaksin siin
siiski veel lõiku Eesti Vabariigi Planeerimisseadusest
Planeeringuga
tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades
olemasolevaid väärtusi.
Kõige
eelpoolöelduga seoses palun teemaplaneeringule arvamuste esitamise
tähtaega edasi lükata kuni kekkonnamõjude lõplike ning
konkreetsete tulemuste selgumiseni ja nende teatavakstegemiseni
sellega seotud ning seda hõlmava piirkonna elanikele, sh ka
Ehitajate tee äärsetele elanikele/asutustele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar